Custom Search
Hamburger toetab krooni
KEITH SIILATS/
Cambridge'i ülikooli majandusüliõpilane ja stipendiaat.
Kui spekulatsioonid börsikrahhist tõeks said, oli enamiku
analüütikute reaktsioon üksmeelne - me ennustasime seda
ammu ette.
Küll aga oleks tore olnud, kui krahhi oleks suudetud täpselt, usutavalt ja arusaadavalt ette ennustada. Käesolev artikkel proovib seda viga parandada ja ette ennustada krooni devalveerimist, kasutades selleks, uskuge või mitte, hamburgereid.
Big Maci indeks loodi omal ajal näitamaks devalveerimise vajalikkust. Indeksi idee seisneb faktis, et ühesugused ostukorvid kahes riigis peaksid maksma täpselt ühepalju.
Big Macist sobilikumat kaupa on raske leida. Burger on tehtud kodumaisest toorainest ja seega näitab indeks ainult kodumaise toodangu väärtust.
Saksa mark maksab 5,56 krooni
Big Mac maksab Eestis 24 krooni. Üks USA dollar maksis Eesti Panga noteeringu kohaselt 11. novembril 13,64 krooni. Seega peaks hamburger USA-s maksma 1,76 dollarit. Arvan, et selline hind ummistaks McDonald'sid Ameerikas. Tegelikult on seal hamburgeri hind 2,53 dollarit ehk 34,5 krooni. Vahetuskurss ostukorvide põhjal peaks olema 9,49 EEK =3D 1 USD, mis on umbes 70 protsenti tegelikust. Sama loogika järgi peaks ühe Saksa marga eest saama vaid 5,56 krooni.
Seega devalveerimiseks, mille eesmärk on liigutada krooni kurssi teises suunas, näiteks 1 DEM =3D 9 EEK, pole analüüsi järgides mingit reaalset majanduslikku põhjust.
Mõnele võib hamburgeriidee tunduda banaalne, siiski tuleb tunnistada, et vaatamata idee lihtsusele on sel tugev teoreetiline tagapõhi. Rahvusvahelised uurimused on korduvalt kinnitanud, et tunduvalt keerulisemad uurimused viivad Big Maci indeksiga väga sarnaste lõpptulemusteni.
Loomulikult ei saa analüüs olla nii ühekülgne.
Big Maci indeksil on ka kolm suurt puudujääki.
Esiteks ei võta ta arvesse inimeste maitset. Võib oletada, et ameeriklastele maitseb Big Mac rohkem kui eestlastele, seega on loogiline, et USA-s on ta kallim. Kuid Ameerikas on Big Macil ka palju rohkem konkurente. Seega pole tõenäoline, et McDonald's saab Ameerikas hindu palju kergitada.
Ka devalveerimine tuleb
Dünaamilisest seisukohast vaadates selgub, et alles hiljuti maksis Big Mac Eestis 21 krooni, ehk 60 protsenti "ostukorvi" väärtusest. Järelikult on märgata krooni kiiret kallinemist. Ülehinnatuks peaks kroon minema 1-3 aastaga, mistõttu devalveerida tuleks varem või hiljem. Ja rahaturul on varem tavaliselt tunduvalt parem ja odavam kui hiljem.
Lugedes 12. novembri Financial Timesi, tundub, et praegu on devalveerimiseks õige aeg. Nimelt ei sõltu vahetuskursid mitte kaupade, vaid raha liikumisest. Ükski riik ei suuda tagada kogu deposiitide hulka välisvaluuta reservidega ja seega pole ka ükski valuutakomitee murdmatu. Kuid tavaliselt on komitee kukutamine väga kallis.
Stuart Bennet, Westdeutche Landesbankeni analüütik, tõdeb Financial Timesis, et Eesti krooni on investeeritud tohutult poliitilist kapitali. Spekulantidele tähendab see: "Valige teine ohver".
Kui kunagi hakkakski Saksa mark maksma 9 krooni, ei tohiks selle poliitilist mõju üle hinnata. 120 DEM-ine ese maksaks ikka umbes 1000 krooni. Majanduslikult on tunduvalt hullem omada tugevat krooni, mis tõenäoliselt varsti devalveerub, kui väheke nõrgemat, mille tagamine on tunduvalt kindlam. Ka on ajalooliselt selge, et devalveerimine hoogustab börsi ja kodumaist ettevõtlust, seega oleks ta ideaalne lahendust praegusest madalseisust ülesaamiseks.
Võiks ka kohe devalveerida
Eesti on praegu majanduslikult konkurentsivõimeline ja ei vajaks devalveerimist. Kuid ta positsioon halveneb ja valitsusel oleks ideaalne aeg kriisi vältimiseks minimaalne devalveerimine läbi viia. Arvan, et Eesti Pank teeb Financial Timesi artiklist samad järeldused ja devalveerimine toimub lähema kahe nädala jooksul. Oleme ju krooniga samas positsioonis kui börsiga kevadel - kõik läheb ideaalselt, kuid krahhi suunas.
Ma pole rääkinud Eestis juba kurikuulsaks saanud jooksevkonto defitsiidist. Kuigi mõned analüütikud soovitavad defitsiidi vähendamiseks valuutat devalveerida, on siiski statistiliselt tõestatud, et lihtsalt rahaga mängimine pikaajalist efekti valuutaturul ei anna. Ning lühiajaliselt (esimene aasta) defitsiit hoopis suureneb (J-kõvera efekt). Seega - ei mingit devalveerimist jooksevkonto defitsiidi pärast.
Imeõrnad pidurid jäeti kevadel peale panemata, loodetavasti ei tehta sama viga ehk populistlikku otsust, krooniga.
Tagasi EPL sisukorda Click here to see more economics,politics and school papers from me