Custom Search
“Asi sai alguse sellest, et küsisin Mariela käest naljaga, kas ta tahab eesti meedia kohalikuks staariks hakata,” räägib Keith Siilats, keda meedias hiljaaegu eesti värskeks Don Juaniks tituleeriti ning keda nüüd fotograafid kõikjal jälitavad.
“Argentiinas, kus on 30 korda suurem rahvaarv, nii naljalt mõne “Kroonika” lehekülgedele ei pääse. Marielale tundus see idee väga naljakas,” selgitab Keith tagamaid.
Sellist tähelepanu ei oodanud aga kumbki. Noor Siilats ise on meedia tähelepanust sügavalt häiritud ja arvab, et hoopis rohkem, kui tema naistuttavad, vääriks lehepinda tema läbi käidud koolid ja suured tulevikuplaanid.
Laupäeval lendas Siilats Tallinnast tagasi New Yorki, kus ta juba mõnda aega Sanford Bernsteini nimelises firmas programmeerimisalal töötab.
Programmeerimisalale sattumise põhjuseks toob Siilats emapoolse huvi äratamise. “Ema on mul samal alal mitu aastat töötanud ja nagu ma mäletan, õpetas ta mind juba kaheksa-aastaselt omaks otstarbeks arvutimänge välja programmeerima,” annab Keith emale au. Programmeerimiskeeltest kasutab noormees ise hetkel asp`i, kuigi on tegelenud pea kõikidega praegu populaarsetega nagu näiteks visual basic, java isp ning perl cgi.
New Yorki sattus Keith aga pärast Cambridge ülikooli lõpetamist oma suure eeskuju Jürgen Kaljuvee eeskujul. Nüüd ootab ta seal aasta möödumist, et oma magistrikraadi kätte saada ning alustada doktorikraadi taotlemist.
“Cambridge on nimelt ainus kool peale Oxfordi, kus lõpetades saad küll bakalaureuse, kuid aasta peale lõpetamist automaatselt ka magistri. Nii, et kuigi ma töötan New Yorgis, olen ma nominaalselt ka Cambridge`i magistriõppes,” räägib 21aastane Keith, “Kui olen magistrikraadi kätte saanud, alustan arvatvasti doktoriõpet mõnes heas USA ülikoolis. Praegu tundub, et selleks sobiks näiteks Stanford.”
Cambridge ajast meenutab Siilats, et üks tema professor sai Nobeli preemia esimesel , teine kolmandal Keithi sealoleku aastal. Võrreldes Cambridge`i Eesti ülikoolidega sõnab ta esmalt, et õhtusöök toimus talaarides ja ülikooli raamatukogus tuli istuda vähemalt viis tundi päevas. Raamatukogu ise oli see-eest lahti ka kella kaheni öösel.
Õhtuti tuli kirjutada oma professoritele referaate etteantud teemadel. Vähemalt kolm kümnelehelist referaati nädalas. “See ongi põhiline, millele paljudel närvikava vastu ei pea,” teab Keith, “Kui ikka õigesti lõdvestuda ei oska…”
“Loengutes eriti käia ei viitsitud, või kui, siis käidi seal ennast pärast sõudmist välja magamas,” valgustab ta, lisades et ka tema astus teisel Cambridge`i nädalal sõudevõistkonda ja käis hommikuti kell viis sõudmas.
Paradokslikuna tundub ka see, et Inglismaa keskkooli lõpetanud sõpruskonnast oli Keith ainuke, kes Cambridge`i sisse sai. Nimelt läks noormees juba peale Tallinna… keskkooli kümnenda klassi lõpetamist Inglismaale. Aastale Inglismaa riiklikus keskkoolis järgnes kaks aastat pinginühkimist erakoolis.
“Erakooli ja riikliku kooli õppejõudude taseme vahe on Inglismaal ikka märgatav,” sõnab Keith, “Samas inimesed olid tavakoolis tunduvalt meeldivamad. “
Et erakeskkool asus Cambridgest 20 kilomeetri kaugusel väikeses külas, polnud seal Keithi sõnul peale õppimise suurt midagi teha. “Kui salaja pubides käimine välja arvata,” muigab ta.
“Salaja pubides käimine” ja “õigesti lõdvestumine” ei tähenda Keithi sõnul aga sugugi mitte seda, et teda võiks nimetada nooreks Don Juaniks. Keith on nüüdseks tagasi Ameerikas, argentiinlannast Mariela aga oma kodumaal.
“Selge on see, et pärast sellist lahkumist erinevatele mandritele, ei taha ma kohe kindlasti kellegagi mingit suhet. See, et mind iga mu sõbrannaga seondama hakatakse on minu jaoks täielikult ebameeldiv üllatus. Ja kui ka minule mitte niivõrd jube, siis kõigil neil tütarlastel, kellega ma ühe pildi peale sattunud olen, tuli oma poiss-sõpradele seda väga kaua seletada,” on Keith oma nalja tagajärgedest suhteliselt negatiivselt šokeeritud.
Kas pärast doktorikraadi kätte saamist plaanib Siilats Eestisse tagasi tulla või läheb üks noor ja andekas eestlane kodumaale jälle kaduma, Keith veel ei tea. Teab vaid, et doktoriõppe teemaks tahaks ta valida midagi finantsi vallast, et saaks võimsaid arvuteid, mis kasutavad Microsofti tooteid, rakendada rohkem teoreetilises töös.
Samas tegeleb ta ka Ameerikas oma põhitöö kõrvalt e-commerce firmadega ning üsna hiljuti, vist lausa siis, kui noormees viimati Eestimaal viibis, kaasati ta CV-Online`i poolt siinsesse sarnasesse projekti.
Mari KLEIN
Sidebar:
Oma isasse, nagu emassegi suhtub Keith suure respektiga. “Isa on mind õpetanud inimestega suhtlema ja tegema tööd niikaua, kuni asi valmis on,” ütleb ta, “Praegustes projektides jääb talle suuresti garanteerija ja kontaktide roll. Webi-projekte isa nimega seostades, saab nende usaldatavust tõsta ja kui mul õnnestub valmis teha mingi programm, mida ka tema kasutada saab, siis järelikult on sellel suur edu…” ei salga Keith, et isanimi annab talle elus edasijõudmisel suure plussi.