G.G.Byroni romantiline kangelane.

  Byroni kangelased tema teostes on enamasti kõik natuke erinevad, kuid neil on ka palju ühiseid käitumisjooni.Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu ühiskonnaga. Enamasti on nad üksikud võitlejad ja Byronil oli neid võmalik kujutada erinevate elukutsetega, näiteks "Korsaari" kangelane on piraat, "Don Juanis" on peategelane vahepeal Vene armees jne. Oma kangelase käitumise kirjeldamisega väljendab Byron viha aristokraatliku ülemkihi vastu.

   "Don Juani" peategelane reisib palju. Nähes ümbruskonna kurjust, muutub noorest peast küllaltki hüvederohket elu elanud Juan karmiks ja tundetuks.

  "Korsaari" tegelane on iseloomult olnud aus ja hella südamega, kuid väliste asjaolude tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab Byron, kuidas hääbuvad inimeste voorused ja talent, kui nad ei leia väljapääsu ühiskonnas. See teema huvitas Byronit väga. Huvitav on röövli fenomen - ta ise ei joo ega prassi, kuid siiski on ta suutnud temast nii erinevad röövlid enda  võimu alla seada.

    Byron oli ise poliitik ja ka parlamendi liige. Ta korraldas ka rahva väljaastumisi. See kõik on kajastunud tema poeemides. Kuna Byronit tema eluajal vähesed peale  poolõe mõistsid, on ka ta kangelased harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu romantikud tavaliselt on ka Byron ühendanud kangelastes voorused ja pahed, näiteks on  röövlit kirjeldatud voorusliku inimesena.

  Byroni looming on küllaltki mitmekesine, kuid kõiki tema teoseid seovad kindlalt sarnased seigad, näiteks on peaaegu igas romaanis üks eriti väljapaistev isiksus - nii nimetatud Byronlik kangelane.

   Kasutatud kirjandus:G.G.Byroni "Luuletusi ja poeeme" järelsõna.