G.G.Byroni romantiline kangelane.
Byroni
kangelased tema teostes on enamasti kõik natuke erinevad, kuid neil on ka palju
ühiseid käitumisjooni.Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu
ühiskonnaga. Enamasti on nad üksikud võitlejad ja Byronil oli neid võmalik
kujutada erinevate elukutsetega, näiteks "Korsaari" kangelane on
piraat, "Don Juanis" on peategelane vahepeal Vene armees jne. Oma
kangelase käitumise kirjeldamisega väljendab Byron viha aristokraatliku
ülemkihi vastu.
"Don
Juani" peategelane reisib palju. Nähes ümbruskonna kurjust, muutub noorest
peast küllaltki hüvederohket elu elanud Juan karmiks ja tundetuks.
"Korsaari" tegelane on iseloomult olnud aus ja hella südamega,
kuid väliste asjaolude tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab
Byron, kuidas hääbuvad inimeste voorused ja talent, kui nad ei leia väljapääsu
ühiskonnas. See teema huvitas Byronit väga. Huvitav on röövli fenomen - ta ise
ei joo ega prassi, kuid siiski on ta suutnud temast nii erinevad röövlid
enda võimu alla seada.
Byron oli
ise poliitik ja ka parlamendi liige. Ta korraldas ka rahva väljaastumisi. See
kõik on kajastunud tema poeemides. Kuna Byronit tema eluajal vähesed peale poolõe mõistsid, on ka ta kangelased
harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni
kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord
isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii
on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu romantikud
tavaliselt on ka Byron ühendanud kangelastes voorused ja pahed, näiteks on röövlit kirjeldatud voorusliku inimesena.
Byroni
looming on küllaltki mitmekesine, kuid kõiki tema teoseid seovad kindlalt
sarnased seigad, näiteks on peaaegu igas romaanis üks eriti väljapaistev
isiksus - nii nimetatud Byronlik kangelane.
Kasutatud
kirjandus:G.G.Byroni "Luuletusi ja poeeme" järelsõna.